http://www.loovteraapiad.ee/loovteraapiad.html
http://kunstiteraapiad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20&Itemid=28
Loovteraapia
Kunstide raviv toime oli tuntud juba antiik-Kreekas. Eestis on loovteraapia väga noor valdkond ja eriala ning võib arusaadavalt tekitada inimeste seas palju küsimusi ja kõhklusi. Läbi klientide tagasiside on loovteraapia materjalide proovimine, kontakti leidmine endaga, probleemide lahendamine, enese mõistmine ja aktsepteerimine.
Mõnikord arvatakse, et loovteraapia sobib ainult inimestele, kellel on mingid probleemid, vaimne haigus, või erivajadused. Tegelikult saab loovteraapiat kasutada kõikide inimestega.
Tänapäeva inimesed oskavad õnneks teraapiast abi otsida ennetavatel ja arendavatel eesmärkidel. Ka siis, kui neil ei ole psühhiaatrilist diagnoosi ja nad tulevad toime igapäevase elutempoga. Tegelikult võiksid kõik inimesed teraapias osaleda, sest see aitab edukamalt toime tulla ning võib pakkuda endast paremat arusaamist, saavutada oma käitumise üle rohkem kontrolli ning aitab kaasa kasvamisele ja arenemisele inimesena. Teraapiasuhtes on Carl Rogers rõhutanud isiksusekeskse lähenemise olulisust. Terapeut saab lasta inimesel ise ennast avastada ja kasvada ning saada selleks, kes ta oma sisemuses juba on.
Inimene õpib käelisi tegevusi juba enne verbaalseid oskuseid ehk rääkimist ning see ajajärk on jäädvustunud eelverbaalsete mälestustena ja kannab neid kaasas läbi oma täiskasvanuelu. (Payne,1990). Loovteraapia ehk kunstipärase tegevuse abil on võimalus pääseda ligi isiklikule ja/või kultuurilistele mälestustele, millele oleks võimatu ligi pääseda verbaalsete vahendite kaudu; tänu sellele on kunstiteraapia sobiv sekkumise vahend klientidele, kes ei pruugi saada nii palju kasu teistest teraapia vormidest.
Loovteraapia iseärasused ja võimalused loovust ja kunsti psühhoteraapiaga siduda on välja toonud John Birtshnell.
- Loovteraapias loodu on konkreetne ja sisukas. Värvide ja materjalide valik võib olla tähendusrikas. Ei ole oluline, mis on joonistatud, vaid kuidas see on joonistatud ning mida ja kuidas joonistusest räägitakse. Pilt räägib teatud eluolukorrast ja inimestest, kes selles on olulised. Pildijada iseloomustab graafiliselt muutusi hoiakutes ja suhetes.
- Valminud pilt on loodud teatud isiku poolt ja teraapias joonistatud pilt ei ole demonstreerimiseks väljaspool teraapiasituatsiooni ilma autori nõusolekuta.
- Loovteraapias saab taastada (vähemalt kujutlustes), midagi, mis on kaotatud või möödas. Tekib võimalus suhelda inimesega, kellega enam ühenduses ei ole, või taastada juhtum, mis senini tekitab küsimusi või ebameeldivat enesetunnet. Näiteks võib joonistada pildi inimesest, keda enam ei ole, ning pildi vahendusel rääkida sellest, mis kunagi tegemata/ütlemata on jäänud. Mälupiltidega taastuvad ka emotsioonid ning see võib kaasa tuua vabanemise allasurutud pingetest.
- Pildil on võimalik väljendada seda, mis tundub hirmutav – õudusunenäod, esinemine avalikkuse ees jne. Sellest rääkides saab julgustada inimest kujutama veelgi hullemaid olukordi, leidma lahendusi ning muutma pilti selliseks, et see ei oleks enam hirmuäratav. Nii harjutades teadvustatakse olukorda paremini ning pinged vähenevad.
- Paber kannatab ka lähisuhteid, mis ei ole võimalikud või on teiste arvates taunitavad, ning tegusid, mis on ohtlikud endale või teistele. Joonistades ja sellest rääkides on lihtsam omaks võtta varjatud või allasurutud tahke isiksuses ning teadlikult oma käitumist suunata.
- Joonistuses on võimalik fantaseerida ning olla irratsionaalne, teha kentsakaid asju, olla naeruväärne, ilma et keegi mõtleks, et hulle pilte joonistavad ainult hullud.
Loovteraapiline protsess rahuldab inimeste vajadusi nagu:
- tunda emotsionaalset toetust;
- olla teiste poolt mõistetud ja tingimusteta tunnustatud;
- suhelda ja tunnetada ühtekuuluvust teistega;
- jagada oma mõtteid ja arvamusi teistega;
- avada oma tunded ja meeleolud;
- õppida tundma uusi kogemusi;
- jätkuvalt areneda.
Loovteraapia jaguneb visuaal-, muusika-, draama- ja liikumis/tantsuteraapia.
Loovteraapia annab võimaluse vaadata oma alateadvuses olevaid ära peidetud olukordi. Alateadvuses olevad situatsioonid ja tunded annavad endast märku ka näiteks kinos või teatris käies, kui mingi stseen kõnetab mind niivõrd, et turtsatan naerma või ilmneb palgele pisar. Võimalus on vaadata oma elu justkui kõrvalt, teise pilguga. Kohtuvad sinu reaalne ja fantaasiamaailm .
Sageli toimub loovteraapia töö läbi sümbolite. Igal inimesel on erinevatele asjadele omad tähendused, mis sõltuvad suuresti kultuurilisest, individuaalsest jne. taustast. Mõelgem, kui sageli laseme end juhtida ühiskondlikest hoiakutest ning meediast. Kõrvalolijana tundub, et enamus inimesi on õnnelikud ja rahulolevad, kuid lühikese vestluse järel ilmnevad omad hirmud ja kahtlused.
Kunst kui teraapia rajaneb usul, et kunsti tegemine iseenesest on teraapiline. Ei anta ette ülesannet ega teemat ning materjalid valib klient ise. Terapeudi ülesandeks on klindile tutvustada erinevaid materjale ja vajadusel demonstreerida nende kasutamisvõimalusi. Kõik selleks, et klient tunneks ennast kindlalt ja mugavalt. Tänu kunstitööle on meil olemas 3 osalejat: klient, terapeut, produkt. Võimalikuks osutub keskendumine kunstitööle ning suhtlemisel tekib kolmnurk. Kui me räägime kunstitööst, räägime tegelikult selle sümboli kaudu siiski klindist. Sümbolite kaudu on mõnevõrra lihtsam ennast väljendada. Sümbolis võimaldavad meil haarata minevikku, tulevikku ja ka praegust hetke. Kunsti tegemine ja sellest rääkimine võib kaasa tuua emotsionaalse vabanemise. Pinge, ärrituse, kurbuse, masenduse või närvilisuse pildi sisse panemine võib olla maandava toimega.
Heli Preismann
Tallinna Ülikool Terviseteaduste magister
Loovterapeut / draamaterapeut
http://www.loovteraapiad.ee/liikmed2.html
